Kurtna Kooli õpilased kui keskkonnateadlikud tarbijad

Kurtna Kooli õpilased kui keskkonnateadlikud tarbijad

Kust tulevad „beebiporgandid“  ehk kuidas Kurtna Kooli õpilastest saavad keskkonnateadlikud tarbijad

Sel õppeaastal on Kurtna Koolis käsil esimene Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)  rahastatud projekt. Selle peamisteks eesmärkideks on suurendada õpilaste arusaama üksikisiku ja tema valikute tähtsusest elukeskkonna säilimisel ning kindlasti pole vähem oluline õppeainetevahelise lõimumise suurendamine ja koostööoskuste arendamine nii õpilaste kui ka õpetajate vahel.

Hiina vanasõnagi ütleb: „Ütle mulle ja ma unustan. Näita mulle ja ma mäletan. Kaasa mind ja ma saan aru.” Kuidas oleme kaasanud õpilasi, et tõsta nende keskkonnateadlikkust ja liikuda loodussõbraliku ning jätkusuutlikke põhimõtteid edasi andva kooli suunas?

Projekti olulisem osa oli klasside uurimuslike tööde läbiviimine. Seepärast alustasime õpetajate kui uurimustööde juhendajate koolitusega. Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro andis ülevaate oma kooli kogemusest uurimuslike õpilastööde korraldamisel. Ta tõi välja põhilised komistuskivid, miks siiamaani pole suudetud heal tasemel uurivat  projektõpet koolides kohaldada, aga ka õpetaja muutunud rolli uue õppekava valguses. Tõdesime, et olulisel kohal on õpilane, mitte programm, mida TULEB õpetada. Hea lähtepositsioon edukaks projektiks oli seega loodud.

Igale klassile oli määratud oma uurimisvaldkond. Teemaga tutvumine toimus nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt, kus klassid külastasid keskkonnasõbralikke ettevõtteid.

Käidi tutvumas köögivilja kasvatusega (Kiltsimäe talu ja Kadarbiku talu), eestimaise piima, jogurti ja juustu valmistamisega (Esko talu), jäätmete ja pakendite taaskasustuse võimalustega (Tallinna Prügila ja Pakendikeskus),  looduskosmeetika tootmisega (OÜ Nurmeseep), ravimtaimede kasvatamisega (Põhjala talu), mahemaiuste valmistamisega (Karli ja Linda Maiustused) ja keskkonnasõbralike trükiste tootmisega (OÜ Ecoprint). Ettevõtete külastuse järgselt meisterdasid õpilased seinaplakatid, mis riputati kõigile tutvumiseks üles aatriumisse, et tutvustada, mida uut ja huvitavat õpiti. Näiteks 8. klassi õpilane kirjutab: „Enne minekut oli meil palju eelarvamusi ökomaiustuste kohta. Oletasin lihtsalt, et nad pole nii maitsvad kui tavalised maiustused. Eksisin, sest kui me Karli ja Linda Maiustuste pereettevõtet külastasime ja saime mahemaiuseid maitsta, olid need isegi paremad kui tavalised maiustused ning vägagi söödavad.“ 3. klassi õpilased said teada, et vanasti, kui seepi tehti, jooksis terve küla laiali, sest seebikeetmise lõhn oli kohutav. Räägiti ka omatehtud tükiseebi eelistest poes leiduvate šampoonide ja dušigeelide ees.

Septembrist aprillini keskendusid õpilased uurimusliku projekttöö sisu mõtestamisele – kuidas võimalikult huvitav, igapäevane ja tähendusrikas projekt ikka valmis saaks. Milline on meie igaühe roll ja võimalus jätkusuutliku arengu tagamisel?

Näiteks novembrikuus korraldas 5. klass kogu Saku vallas jäätmetekke vähendamise nädala raames annetuskampaania. Kampaania käigus kogutud mänguasjad, lauamängud, puzzled, raamatud, lasteriided ja -jalanõud annetati valla abivajajatele.

10. detsembril toimus 2. ja 4. klasside õpilaste mahetoidupäev, kus õpilased valmistavad oma- või lapsevanemate retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhatas Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu koos kondiiter Kertu Lukasega. Žürii valitud parimat mahetoorainest rooga saame ehk isegi hakata pakkuma kooli toidumenüüs.

Uurimuslikke projekttöid esitleti jüripäeval õpilaskonverentsil, kus anti ülevaade uuritud teemadest, eesmärkidest, tulemustest ja järeldustest. Kõike projekti raames toimunut hindas žürii. Konverentsipäeval selgus parima tulemuse saavutanud klass ehk 2. klass, kes valis omale 2-päevase preemiareis Saaremaale.

Keskkonnateadlike hoiakute kujundamine on seda edukam, mida rohkem kogetakse õpitut läbi praktilise tegevuse. Projekti üks osa nägi ette loodussõbralikest komponentidest toodete valmistamist. Nii lasteaialapsed kui ka kooli õpilased valmistasid jõuludeks mesilasvahast küünlaid ja emadepäevaks meisterdasid lapsed looduslikust toorainest huulepalsamit. Ühiselt valmistatud tooted tekitasid koolis mõnusa meietunde ja loodetavasti kandus kätesoojus ka kõikidesse kodudesse.

Kurtna Kooli keskkonnaprojekti tõestas oma lisaväärtust koolielus: toimus õhinapõhine tunni- ja tunniväline õpe. Elulised nähtused igapäevaelus saavad selged vastused: „Ma ei teadnudki enne, et beebiporgandid on tegelikult tavalised porgandid”, „Lehmapiim on parem kui poepiim“.

KIK-projekt valiti lasteaia/kooli töötajate poolt 2012/2013 õppeaasta Kurtna Kooli aasta teoks.

Tänased õpilased otsustavad, milline saab olema meie tulevik.

 

Priit Jõe

 

 

 

 

 

 

 

Projekti on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus