Ajaloost

Kurtna külas on kooliharidust antud arvatavalt alates 1880. aastast. Kurtna kooli asutamise mõtte algatasid kohalikud taluperemehed. Nende algatust toetas kohalik mõisahärra Fridrich Adolph Glänström, kes eraldas koolile krundi ja ehituseks tasuta palgid, ahju-ja pliidikivid. Kool valmis vist kahe suvega.

Tõusude ja mõõnadega, vähema ja suurema õpilaste arvuga, viletsamas ja paremas seisukorras koolimajas kestis õppetöö siiski 1976. aasta suveni, mil Kurtna Algkool suleti. Sel hetkel oli õpilasi vaid 4. Tolleaegne koolihoone on praegugi alles Kurtna-Tagadi tee ääres.

Ühe väikekooli eluring oli ligi saja-aastase tegevuse järel sulgunud, kuid õnneks mitte lõplikult. Kool Kurtna küla piirkonna lastele oli suletud, kuid elu läks edasi. Sel ajal tegutsenud Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam oli edukas, laienes tootmine, hoogustus elamuehitus ja kasvas ka lastearv. Nii ehitatigi majandi kulu ja kirjadega lasteaed-algkool. Hoone pidi valmima kahes ehitusjärgus. 1. septembril 1989. aastal avati pidulikult Kurtna külas metsatuka ääres madal punase katusega maja – Kurtna Lasteaed-Algkool. See oli esimene järk. Tööd alustas kaks lasteaiarühma 30 lapsega ja kaks klassi 29 õpilasega. Sellest hetkest alates on laste ja õpilaste arv pidevalt kasvanud.

Esmalt kasvas kooliosa 5-klassiliseks, 2001. aastal avati 6. klass, 2004. aastal avati kolmas lasteaiarühm. Täna on Kurtna Lasteaed-Algkoolis 150 lasteaialast ja õpilast.

Esialgu kavandatud teine ehitusjärk, mis pidi olema võimla, jäigi oma aega ootama. See aeg jõudis kätte novembris 2007, kui alustati senise koolihoone renoveerimis- ja juurdeehitustöödega. Laste arvu kasvamine Saku vallas on nõudnud järjest enam lasteaia- ja koolikohti. Seetõttu otsustas Saku Vallavolikogu kujundada Kurtna Lasteaed-Algkool ümber lasteaed–põhikooliks nimetusega Kurtna Kool. Uuenenud hoone ja õppekavaga kool alustas tööd 01.09.2008. a.

Loodetavasti, saab uuenenud koolimajast sama kauni ümbrusega ja lapsesõbralik paik, kui eelmine. Kurtna Lasteaed-Algkool tunnistati 1998. aastal Kauni Kodu konkursil kaunimaks ühiskondlikuks hooneks Harjumaal. Seda märgib president Lennart Meri autogrammiga taldrik.

Tuliuus koolimaja, mille arhitektid on Raili Kadarik ja Priit Ehala, valmis 2008. aasta 1. septembriks. Lasteaed, võimla ja spordiväljak valmisid 2008. a novembri lõpuks. Selle eest seisis hea ehitusfirma Koger & Partnerid. Modernse maja loomisel on rakendatud palju uudseid lahendusi, et meie kool oleks loodus- ja lapsesõbralik. Majas hakkab tööle 6 lasteaiarühma ja 9 põhikooli klassi, kokku jagub ruumi ligi 300 lapsele.

Uue maja valmimisest olulisemgi on sisuline muutus – oleme kasvanud senisest lasteaed-algkoolist põhikooliks. See on eelkõige väljakutse õpetajatele – tegelemine senisest täiskasvanulikemate õpilastega eeldab ka õpetajatelt küpsemat lähenemist. Õppetöös lähtume sellest, et laps saaks tervikliku ülevaate meid ümbritsevast maailmast ja seda mitte ainult faktide, vaid ka praktilise kogemuse näol. Meie õppesuund „Inimene ja keskkond”, mis avaldub nii osade õppeainete süvendatud õpetamise kaudu kui ka tunnivälises tegevuses. Kooli tavaprogrammi kõrval on olulisel kohal loodussäästliku ja keskkonnasõbraliku maailmavaate ning eesti rahva omakultuuri tutvustamine. Usume, et just tänased lapsed saavad meie maailma paremaks ja ilusamaks muuta.

2009/2010 õppeaastal õppis kooli 1.- 9. klassis 145 õpilast.
Lasteaed töötas 6 rühmaga, kus kokku 110 last.