Ühtlustatud nõuded vihikutele

Kirjutusvahendid

Kirjatehnika õpetamise alguses  kirjutatakse hariliku pliiatsiga.

I klassis kirjutatakse pliiatsiga terve õppeaasta. Õpilased peavad tulema tundi juba varem teritatud pliiatsitega.  Soovitav on kaasas kanda ka teist teritatud pliiatsit, et vältida töö ajal pliiatsi teritamist.

III-IX klassis võib kirjutamiseks kasutada harilikku pliiatsit õpetaja loal.

 

II klassis toimub üleminek tindipliiatsile. II ja III klassis kirjutatakse tindipliiatsiga. IV klassis võib soovi korral üle minna pastapliiatsiga kirjutamisele.

 

Õpilane kasutab põhiteksti kirjutamisel sinist kirjutusvahendit.

 

 

Vihikud

 

  • Kasutatakse: * joonelisi vihikuid – keeltes;

* ruudulisi vihikuid – matemaatikas.

Teistes õppeainetes otsustab õpetaja, missugust vihikut on otstarbekas kasutada.

 

I klassis on kasutusel: * 16-joonega vihik – eesti keel;

* abijoonega vihik (II poolaasta) – eesti keel;

* 0,5 cm-se ruuduga vihik – matemaatika;

* valge vihik – loodusõpetus, inimeseõpetus;

* lugemispäeviku vihik (ostab õpetaja) – eesti keel.

 

II klassis on kasutusel: * abijoonega vihikud – eesti keel;

* 0,5 cm-se ruuduga vihik – matemaatika;

* valge vihik – loodusõpetus, inimeseõpetus, inglise keel;

* lugemispäeviku vihik (ostab õpetaja)– eesti keel.

 

III klassis on kasutusel: * 20-joonega vihikud – eesti keel, inglise keel;

* sõnade vihik – inglise keel;

* 0,5 cm-se ruuduga õhuke kaustik– matemaatika;

* lugemispäeviku vihik (ostab õpetaja)– eesti keel.

 

IV klassis on kasutusel: * 20-joonega vihikud – eesti keel, inglise keel;

* sõnade vihik – inglise keel;

* 0,5 cm-se ruuduga õhuke kaustik – matemaatika;

* lugemispäeviku vihik (ostab õpetaja) – eesti keel.

 

V klassis on kasutusel: * ruuduline kaustik – matemaatika ülesanded;

* ruuduline vihik – matemaatika kontrolltööd;

* 20 (23)–joonega õhuke kaustik – eesti keele harjutused;

* 20-joonega vihikud – eesti keel, inglise keel, vene keel.

 

Alates VI klassist võib kasutada 23-joonega vihikuid ja kaustikuid.

 

  • Õpilased kasutavad tavalise formaadiga vihikuid ja kaustikuid, teisi formaate  kasutatakse õpetaja loal.

 

  • Äärte laiuseks on siseäärel1 cm(2 ruudulaiust), välisäärtel 2cm (4 ruudulaiust), kui vihik ei ole eelnevalt joonitud. Joonimisel kasutatakse harilikku pliiatsit ja joonlauda.

Kõikides vihikutes jäetakse ääred puhtaks. Välisäärele kirjutavad õpilased vaid kuupäeva, õpetaja võib vihiku äärt kasutada märkmete tegemiseks

 

  • Vihikusse võib teha ainult õpetaja poolt lubatud jooniseid.

 

  • Vihikust lehti välja ei rebita. Õpetaja võib nõuda lehekülgede nummerdamist.

 

  • Parandused tehakse korrektselt: valele kirjutisele tõmmatakse peale üks joon või parandatakse korrektoriga. Korrektorit ei tohi kasutada kontrollivate tööde parandamisel.

 

  • Vihiku kaotamisel või rikkumisel võtab õpilane uue vihiku ning vastavalt õpetaja nõudmisele kannab sisse eelneva õppematerjali.

 

  • Kõik sissekanded tehakse korraliku ja loetava käekirjaga. Õpetajal on õigus keelduda loetamatult kirjutatud töö lugemisest ja parandamisest ning õpilasel tuleb töö uuesti teha.

 

  • Õpetaja kontrollib vähemalt üks kord õppeveerandis vihikuid ja töövihikuid.

 

 

Vormistamine

 

  • Vihiku pealkirjastamine

 

Vihiku liik                                          Näidis: Loovtööd

Kool                                                               Kurtna Kool

Klass                                                              II klass

ees- ja perekonnanimi                                    Tubli Laps

õppeaasta (kui mahub)                                  

 

  • Vihiku alustamine ja edasine vormistamine

 

Jooneline vihik: esimesel lehel 5. joonele (Tere, minu uus vihik!),

ülejäänud lehekülgedel 2. joonelt st. üks joon jääb tühjaks,

vahe eelneva tööga 2 joont,

pealkirja ja töö vahele 1 tühi joon.

 

Ruuduline vihik: esimesel lehel 7 ruutu tühjaks st. alustatakse 8. ruudust,

lehe ülaäär 3 ruutu,

lehe alaäär 3 ruutu,

vahe eelneva tööga 3 ruutu,

pealkirja ja töö vahele 2 ruutu.

 

 

  • Tööde pealkirjastamine

Pealkiri kirjutatakse tavalise käekirjaga ja tõstetakse muust tekstis esile alla joonides või värviliselt kirjutades.

Alapealkirjade kasutamise korral kirjutatakse see vahetult pealkirjale järgnevale reale.

 

  • Tööde dateerimine

Kuupäev kirjutatakse töö esimese reaga (pealkirjaga) ühele joonele. Kasutatakse araabia numbreid: näiteks 24.02 (va. võõrkeelte vihikutes).

 

Võõrkeelte vihikutes: vene keeles     24/02

inglise keeles  Feb 24th.

Vihiku algusesse võib kirjutada ka aastaarvu.