Kirjalike tööde vormistamine

REFERAADI JT KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE

Referaadi  jt kirjalike tööde vormistamise üldnõuded

  • Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4.
  • Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga.
  • Referaat peab olema korrektselt vormistatud käsikirjaline (lubatud ainult I ja II kooliastmes) või Wordi dokument.
  • Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, juhendaja, koostamise koht ja aeg.
  • Tiitellehele järgneb eraldi lehel sisukord, mis näitab töö ülesehitust koos lehekülje numbritega, lisade pealkirju.
  • Arvutis koostamisel kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12; reavahe 1,5 punkti.
  • Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele; teksti paigutus servast servani; vaba äär all, ülal ja paremal 2,5 cm, vasakul 3 cm.
  • Pealkirjade lõppu punkti ei panda, pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega.
  • Tekstilõigud eraldatakse üksteisest taandreaga või täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht või köidetakse kaante vahele. Sõnade poolitamist ei kasutata.
  • Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
  • Kõik töö lehed nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised.

Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.

  • Referaadi lõpus peab olema kasutatud kirjanduse loetelu.

 

Referaadi jt kirjalike tööde ülesehitus

  • Sissejuhatus: teema valiku põhjendus, tähtsus; töö kirjutaja eesmärk, mida uut annab referaat juurde olemasolevale teadmisele selle teema kohta; ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.
  • Sisu: sõltub teemast, mis jaotatakse pea- ja alapeatükkideks; illustreeriv materjal.
  • Kokkuvõte: töö kokkuvõte, olulisemad tulemused; III kooliastmes lisaks tulemuste tõlgendamine ja põhjendamine, järeldused ja ettepanekud, vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile.

 

Viitamine

NB! Töös peab olema selgelt eristatav, millised tulemused ja mõtted kuuluvad töö teostajale, millised teistele autoritele.

  • Iga lõigu või lause lõppu, kus kasutatakse kellegi teise mõtet, tuleb lisada viide algallikale.
  • Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema märgitud kõik töös kasutatud allikad ning neile peab olema ka viidatud.
  • Viitamissüsteem lepitakse kokku töö juhendajaga.
  • Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi.
  • Kasutatakse numbrilist või nimelist viitamist.

Numbriline viitamine

  • Raamatu, artikli, seaduse puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud kirjanduse loetelus ning leheküljed, kust lõik pärineb.

Näide: A. Lindgreni teoseid on tõlgitud enam kui 70 keelde. (3, lk. 123)

  • Interneti aadresside puhul pannakse ümarsulgudesse ainult allika järjekorranumber.

Näide: Läänemeri on riimveeline veekogu. (6)

Nimeline viitamine

  • Ümarsulgudesse märgitakse teksti autor ja komaga eristatult kasutaud teose ilmumisaasta.

Näide: Põdrad ilmusid Eesti aladele pärast viimast jääaega. (Ling, 1981)

Kasutatud kirjanduse loetelu

  • Sõltuvalt viitamissüsteemist esitatakse allikate loetelu kas tähestikulises (nimeline viitamine) või viitamisjärjekorras (numbriline viitamine).
  • Raamatu puhul esitatakse järgmised andmed: autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv (soovitatav).

Näide: Kangilaski, J. Norra. Maa, rahvas, kunst. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 234 lk.

  • Autorita allika (teatmeteosed jms) puhul on autori asemel allika pealkiri, köite või osa number ning viide leheküljele, kust andmed pärinevad.

Näide: Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1999, lk. 208.

  • Ajalehe või ajakirja artiklil märgitakse autor, aasta, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaande nimi, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.

Näide: Pino, J. Õppida või olla õppevahend. – Õpetajate Leht, 2011, nr 3, lk. 6.

  • Interneti koduleheküljelt võetud materjali puhul näidatakse kirjes võimalusel autor, artikli pealkiri. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev; autori puudumisel ainult URL-aadress ja materjali kasutamise kuupäev.

Näide: http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri. 24.01.2011.

 

Referaadi hindamine

Referaadi hindamine toimub vastavalt kirjeldatud hindamismudelile punktisüsteemis.

20 – 18 p – hinne „5“

17 – 14 p – hinne „4“

13 –  9 p – hinne „3“

8 p ja vähem – hinne „2“

 

Referaadi hindamismudel

hindamis-kriteerium

4

3

2

1

sisu töö sisu vastab teemale, kõik olulised alateemad on käsitletud kohati info puudulik, kuid kõik alateemad käsitletud info puudulik, mõni alapeatükk puudu info puudulik, suur osa alapeatükke puudu
vormistus töö vormis-tatud vastavalt juhendile, puhtalt, lisatud illustratsioonid, tekst liigen-datud, olemas kõik töö kohus-tuslikud osad (tiitelleht jne) esineb üks puudus esineb kuni kolm puudust esineb üle kolme puuduse
kasutatud allikad kasutatud vähemalt nelja allikat, neist vähemalt kaks ei ole veebipõhised kasutatud vähemalt kolme allikat, neist üks ei ole veebipõhine kasutatud kahte allikat kasutatud ühte allikat
pildid jm illustratsioonid Kasutatud materjal on teemakohane, annab tööle lisaväärtust

____

Pildid on, aga liiga vähe/palju või pole teemaga hästi seotud Illustreerivat materjali ei ole või pole see teemaga üldse seotud
õigekiri ja kirjavahemärgid vigu kuni 6 vigu kuni 8 vigu kuni 10 vigu üle 10