Kevadkontsert 2014

Meenutus lasteaia kevadkontserdist “Vete jutustused”

Sellel õppeaastal toimetab Kurtna Kooli lasteaed KIK projekti “Veemaailma avastamine” järgi, mille kaasabil saavad lapsed lisaks oma lasteaiaümbruse vete uurimisele tutvuda ka kaugemate veekogudega. Projekti üheks tegevuseks olime ette näinud ka veeteemalise kevadkontserdi.

Kevade saabumist tähistasidki Kurtna Lasteaia lapsed tänavu sõnalis-muusikalise põimikuga “Vete jutustused“, mida ilmestasid õpetaja Eve Lutteri seatud ja õpetatud teemakohased tantsud.

Kogu hooaja – sügisest kevadeni, käisid kõik lapsed vaatlemas-jälgimas, kuhu kulgevad kohalikud veekogud ja mida huvitavat võib näha sellel teel. Koolieelikutest Õnnetriinud salvestasid oma tähelepanekud nendel õppekäikudel märksõnadena pealkirja all “Mida või keda kohtab Keila jõgi oma teel Kurtnast Kiisani” ja kandsid peol ette. 5-aastaste Mesimummi rühma lastele meeldis vist enim Kurtna paisjärv, sest nemad mõtlesid välja lausa oma lood, kuidas tekkis Kurtnasse paisjärv. Toredamad neist lugudest said meie kontserdi siduvateks vahetekstideks, mille lugesid soravalt ja meeleolukalt ette koolieelikute tublimad lugejad Randel, Ronan, Triinu, Lenna ja Helen. Siinkohal tooksin näitena ühe Kurtna paisjärve tekkeloo:

“Alguses elasid kalad maapeal ja neil oli seal väga paha olla. Vett oli ainult üks väike tilk. Üks tüdruk tuli neile appi ja võlus vee. Kalad said kõik vette. Ka taimed ja lilled hakkasid kasvama, sest nüüd oli neil vett. Tüdruk lippas oma lossi tagasi ja sai aknast vaadata, kuidas neil seal läheb. Tüdruk pani järvele nimeks Kurtna paisjärv”. Karolin,  5-aastane

Peol oli teisigi üllatajaid: õpetajad Julija ja Triinu-Liis alustasid kahe kitarri saatel pidu J.Tätte “Oja lauluga”, millele järgnes Mesimummi rühma laste esitatud E. Niidu luuletus “Nire”. Kui kõige tillemad, 2-aastased Liblikate rühma lapsed oma laulus küsisid: “Väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad?”, oli nii mõnelgi pealtvaatajal härduspisarake silmanurgas. E. Lutteri seatud “Kalade elu” tantsulisliikumine 3-4 aastaste Jaaniussikeste ja Lepatriinude laste esituses pani aga paljude lapsevanemate filmikaamerad saalis surisema. Suure aplausi osaliseks said veel Maipõrnikate rühma laste “Meremeeste laul” ja tants “Maa saab otsa, algab meri”, millega liitusid ka Sipelgate rühma lapsed. Sipelgate lapsed olid veel väga tublid lauldes “Saadjärve laulu”, kus solistideks olid Kristo, Marta, Andri ja veel üks Kristo. Laulu saatsid väikekanneldel õpetajad Külli ja Triinu-Liis. Lõbusaks läks siis, kui algas naljalugude aeg, kus Mesimummide lapsed laulsid laulu “Kalamehe jutt”  ja Õnnetriinu lapsed laulu ”Heeringas”. Pärast seda,  kui “vana meremees” oli oma peo lõpetanud, tantsides tantsu “Vana meremees peab pidu” Mesimummide, Õnnetriinude  ja Sipelgate koolieelikute kaasalöömisel, tulid lagedale oma unistusega tulevased kaptenid Õnnetriinu rühmast, esitades “Kapteni laulu”- solistideks Henry ja Ronan.

Õnnetriinu lapsed soovisid merelt saada vastuseid luuletuses ”Laps ja meri”, Sipelgate rühma lapsed aga jutustasid luuletuses “Ei seda merd saa linna viia”, kuidas  kohtuvad väike laps ja suur meri. Lõpuks oli lavale jõudnud kevad. Õpetaja Triinu oli vee peitnud omavalmistatud “pudelipilli“ ja kui lapsed olid ära mõistatanud, et õpetaja Triinu-Liisi poolt sellel unikaalsel instrumendil ettekantud lugu kandis pealkirja “Juba linnukesed”, võtsid kõik lapsed peidust välja ka enda pudelipillid ja omakorjatud rütmikivikesed ning lõpulaul võis alata.

Taas helises “Oja laul” ja siis vulisesidki kõik seitse Kurtna lasteaia ojakest esmalt suurde merre ja siis oma koju tagasi.

Aitäh kõikidele lapsevanematele meeldiva koostöö eest nii väikeste meremeeste kostümeerimisel kui teiste vajalike lisandite leidmisel. Imetore oli ka õpetaja Helle Imme poolt kujundatud kalavõrkudega lava, kus “ujusid” kõikide laste poolt meisterdatud erilised kalakesed.

Veelkord suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa meie peo kordaminekule.

 
Eda Arulaid

Peo idee autor ja lavastaja
Õnnetriinu rühma õpetaja
Fotosid kontserdist saab vaadata galeriist

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus