Loodusmuuseum

Koolieelikute õppekäik Eesti Loodusmuuseumisse

KIK projekt lasteaias

Kurtna Kooli lasteaialaste veemaailma avastamine

 

29.01.2014 toimus KIK- projekti raames koolieelikute külastus Eesti Loodusmuuseumi.

Lastel algas päev põnevusega. Juba pikalt oli ette teada kuupäev, millal me pidime minema Tallinnasse Eesti Loodusmuuseumisse. Elame Kurtna külas ja seetõttu on iga väljasõit  oodatud üritus. Kuna saime minna läbi vanalinna, mis on ka alati huvitav ja ei kuulu igapäevaste tegevuste hulka, tegi see olemise veel põnevamaks. Ka külm ilm ei seganud elevust.

Eesti Loodusmuuseum on väike, aga hubane ja materjali vaatamiseks on palju.

Meil oli tore giid-õpetaja, kes aitas meil avastada loodusmuuseumi vaatamisväärsusi. Alustasime oma ringkäiku veemaailmast.

Lapsed said teada ja ka ise võrrelda veelindude ja maismaalindude erisusi. Laes rippuval suurel luigel olid ujulestad ja lame nokk, millega saab hästi ujuda ja nokaga veekogu põhjast taimi, vesiloomakesi ja kalu haarata. Maismaalindudel on aga varvastega jalad ja terav nokk ussikeste ja seemnete nokkimiseks. Veel nägid lapsed sukeldunud lindu ja said teada, et linnud oskavad ka vee all ujuda.

Iga erinev linnu-, looma- ja kalaliik oli kenasti pandud klaasi taha, kuhu oli tehtud temale omane elukeskkond – kalad ujusid ja hülged olid koos poegadega jääl. Lapsed said teada, et Eestis elavad hallhüljes ja viigerhüljes. Veel oli näitusel huvitavaid kalaliike, keda isegi õpetajad polnud näinud. Näiteks merisutt imeb ennast kaladele külge ja imeb kalale augu sisse. Suuremad kalad võivad isegi ellu jääda peale sellist rünnakut, väiksemad aga hukkuvad. Veel oli seal sellised kalad nagu luukarits ja raudkarits, kes elavad taimede vahel, nii et neid ei eristagi taimedest. Eesti randadele elama asunud Hiina villkäppkrabi ja meie randadest leitud hiiglaslikud tuurakala, saagkala ja säga topised olid võimsad. Näha oli vees kala varitsevat haugi ja põhjas lebavat lesta. Lapsed tutvusid nii soolase vee kui ka magevee taimestiku, linnustiku ja kaladega.

Järgmises saalis olid juba imetajad ja närilised, kes elavad veekogudes ja seal lähedal rannikul. Meile kodukohast tuttav kobras oli koos saarma ja vesimutiga huvitav väljapanek. Vesimutt oli tillukene ja kopraonu hambad ei olnud üldse valged. Giid-õpetaja selgitas lastele, et kopraonu oleks siis kiskjatele kerge saak, kui valged hambad välja paistaksid. Kollased hambad on koprale kaitsevärviks väga vajalikud.

Kolmandas toas nägime suurulukeid: hiiglaslik põder, karu, hunt, kitsed ja hirv, metssead, rebased, kährikud ja mägrad – kõik olid oma elukeskkonnas ja neid oli huvitav vaadata.

Omal käel vaatasime ka maailmas elavaid loomi, nii et nägime ka jääkaru, pingviine ja lõunamaaloomi.

Muuseumi külastus meeldis lastele väga ja ka muuseumi töötajad kiitsid meie toredat laste gruppi.

 

Vaata pilte galeriist!

 

Helle Imme

Lasteaiaõpetaja

 

 

 

 

 

 

 

 

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus