Muraste looduskool

Õppekäik Muraste looduskooli

KIK PROJEKT „Kurtna lasteaialaste veemaailma avastamine”

ÕPPEKÄIK MURASTE LOODUSKOOLI

„TIIGID JA METSARADA“

14.05.2014

 

Kenal kevadhommikul asusime bussiga teele. Hommik oli veel öökülmast karge, aga päikeseline. Meid võeti Murastes kohe ilusti vastu ja kaks matkajuhti jagasid meid kohe gruppidesse. Liikusime siis looduskoolini ja grupid hakkasid tegutsema. Matkasime alguses metsarajal, kus tervitas meid kohe tervituspuu, millel oli viis haru nagu paremal käel. Meie lapsed olid tublid, tundsid ära kõik ette näidatud puud ja teadsid ka seda, et toomingat tunneb ära lõhna järgi. Lapsed võrdlesid jänesekapsast ja ülast, et ei satuks suhu vale taim. Jänesekapsa õiekroonlehed on triibulised. Veel nimetasime kohapeal kasvavaid söödavaid taimi: naat, kõrvenõges, piimanõges, nurmenukk, jänesekapsas, põdrakanep. Lapsed kostitasid ennast värske jänesekapsaga.

Meie raja ääres oli kohe ka üks „triinuline“ – oranžikas lepatriinu, ka seda vaatlesime. Tiigil leidsime esimese väikse taimekese, mis kattis kogu tiiki. See oli väike lemmel. Tiigistik oli seal huvitav, nagu jõgi ja ka ümar tiik olid olemas. Rajad olid märgistatud viitadega: tiigi rada, orava rada, raba rada. Silla käsipuu oli tehtud vahvatest kõveratest puutüvedest. Tegime seal toreda grupipildi. Rajal vaatlesime erinevaid taimi ja põõsaid: angervaksa, magesõstart, mustsõstart, varsakapja, kanakoolet, ussilakka, seljarohtu, kõrvenõgest, piimanõgest. Puudest vaatlesime vahtraid, kuuski, kuhu alla teevad kitsed endale talveks magamisasemeid ja oravate söögilauda, millelt olid maha pudisenud ainult kuusekäbirootsud ja käbisoomused. Saime teada et, kuusekäbiseemnetega maiustavad ka hiired oodates, et oravad kõiki käbiseemneid ära ei söö.

Metsarajalt tagasi tulles saime pidada toredat pikniku värskes õhus. Lastel olid kõhud tühjad ja toit maitses hästi.

Peale söögipausi jagunesid grupid jälle kaheks. Esimene grupp, Mesimummud, said esimesena hakata uurima tiigi saladusi. Meie läksime omapäi ümbrust uurima. Leidsime rajal ühe iidse jämeda tüvega hõbepaju ja mõõtsime selle oma rühmaga ära. See oli kaks ringi meie rühma. Vanad kastanipuud lõid oma õiekarikaid ja nägid välja nagu puhkemata küünlad. Vanal korvpalliplatsil tegime toreda kullimängu. Tüdrukud punusid võililledest pärgi ja mõned uurisid niisama looduses ringi. Kui jõudis kätte meie kord veemaailma uurida, läksid teised ümbrust uurima ja kulli mängima.

Nüüd see põnevus alles hakkas. Kahvaga võeti tiigist taimi ja hulk vastseid ja putukaid. Lapsed said neid ise lusikaga veest püüda ja vaadelda. Veel olid väikesed vastsed ja putukad pandud suurendusklaaside alla ja sealt sai neid veel uurida. Veetaimedest oli vesikuusk ja penikeel. Vastsetest ja putukatest nägime konnakulleseid, kiili vastseid, vesikirpusid, sääsevastseid, puruvana- ehmestiivaliste vastseid, ühepäeviku vastseid, ujureid, vesikakandeid ja veel ja veel igasuguseid millimeetri suuruseid siblivaid olevusi. Kõiki lihtsalt ei olnud võimalik ära määrata.

Kokkuvõtteks tegime kahe grupiga liikumismängu, kus pesulõksu abil korjasid lapsed nagu linnukesed ussikesi. Mäng oli võistluslik ja üks grupp võitis 10-ne ussikesega.

Saime palju uusi teadmisi nii tiigiasukatest kui ka ümbruskonna loodusest. Retkejuhid kutsusid meid tagasi, sest meie lapsed meeldisid neile.

Oli väga tore päev!

 

Vaata pilte galeriist!

 

Helle Imme

Õnnetriinude rühma õpetaja

 

 

 

 

 

 

 

 

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus